Saturday, January 21, 2012
piraadid vs tudengid
veider koht on see eesti oma inimestega
Thursday, January 19, 2012
sitad uudised eesti muusikaelus
Nii, kui video avasin tekkis äratundmise rõõm, üldiselt on turunduslikust aspektist hea, kui inimesed midagi ära tunnevad, aga selle video puhul küll oleks midagi paremat lootnud, kui i movie tavalist põhja kasutades videole algus ja lõpp teha, pluss tekstid jooksma panna, see selleks.
Loo nime, "mingisuguse sõnumi" ja esitaja vahel tekkis minujaoks konflikt, ehk mida TÜRA teab eestist pärit ilmselt normaalsest perest poiss räppida neegritest, bitchidest ja houmboidest. Kallis kaiyo tuletan sulle meelde, et oled siiani valge ning neegriteemal räppimine pole nagu päris see või mis? Kui tahad tee räppi, kasvõi inglise keeles, aga tee seda stiilselt ja nagu eestlane ennemuistse, mine küsi mõne teadjama käest nõu, Genka on ilmselt nõus sulle näpunäiteid jagama.
Uskumatul kombel meeldis mulle kaks asja seal videos: neiu poolkiilas soeng(kuigi joonistused olid nõmedad) ja see kollane markeriga sein mis mõnes kaadris läbi vilksas.
Teine sensatsoonvideo pärineb Jaan Lehepuult: DJ TT feat. Jaan Lehepuu - Ootan
Selle video tootmisel on ilmselt veits rohkem vaeva nähtud, isegi United Motorsist on bemm välja lunitud. Kiidusõnu ei saa seegi shedööver, taustamuusika tahab olla midagi inna moodi, kahjuks nõrk nagu Linnar ´Priimäe sulgurlihas. Videolahendus on, suhteliselt kesine, kuna laulu sõnumiks on, et Jaan ootab mingit maagilist neiut sügisvihmas, kus tal on külm. Minul tekkis küsimus, et miks kaks kutti bemmiga ringi sõidavad, kui üks peaks ootama neiut sügisvihmas? Videost oli näha ka, et tegelikult oli neiu üksikult järveääres lonkimas.
OHOO, nüüd mul koitis, tegelikult on laulu sõnad kirjutatud selle neiu poolt, kes Jaani ootas järveääres, Jaan nagu tavaline eesti mees ikka läks hoopis sõbra uue bemmiga sõitma ja klubisse tiirastele naistele laulma. Väga ootamatu züseemuutus, mida alguses ära ei tabagi. Alles nüüd, kui olen laulu koos videoga 3 korda vaadanud/kuulanud sain poindile pihta. Tubli töö, et sellise peidetud sõnumi oma videosse põimisid Jaan, kolm konti sulle.
Mis tegelikult Tallinn 2011 SA ruumides toimus
Kui KAPO ametnikud Tallinn 2011 SA uksest sisse astusid olid Jaanus Mutli peopesad juba higiseks läinud. Suure hooga kamandas ta olemasoleva kollektiivi taarat koristama. “Kurat oli vaja lakkuda aastavahetusest saati,” karjus Mutli ja astus akontaktsete kolleegide vahelt koridori, tiris lipsu sirgeks ja surus surmtõsiste KAPO meestel käsi.
“Ma enda arvutit ei tahaks anda, ma praegu tirin Adele plaati alla, pidi hea proua olema.”
“Kui kaua veel tõmbab?” päris vastutulelik kaitsepolitseinik vastu.
“Ei kaua lähe, ma lasin hea neti sisse panna, vana lasi Evelyn Sepp pidevalt umbe oma Facebookiga. Tead mina ei saa aru, miks ta peab koguaeg seal istuma, ei saa enam üldse jutule temaga ainult kui feissbuuki tšätti kasutada.”
Ennast vihale rääkinud Mutli kaob oma kabinetti ja lajatab ukse tagantkätt kinni.
Suurest uksepaugust häiritunua kostub põrandalt äginat ja paistes näoga ametnik ajab end püsti, kohendab laisalt keerduläinud sukki ja silmitseb üle laialivalgunud meigikihi KAPO inimesi. Vaikselt taarudes hakkab liikuma, koperdab taara otsa ja uksepiidast kinni haarates suudab ennast uksest välja saada. Avab tualeti ukse ja tseremoonitsemata oksendab valjuhäälselt potti.
Abivalmis kaitsepolitseinik jookseb vaese neiu juukseid hoidma ja lohutab teda: “Lase kõik välja siis hakkab parem. KAPO suvepäevadel oli meil kohe rühmatreeningud, pool kollektiivi oksendas ja teised lohutasid ja aitasid kaasa.”
“Kuidas on võimalik oksendamisele kaasa aidata,” pärib elust ilmselgelt vaevatud daam.
“No näiteks praegu sa ei oksenda, aga mõtle trussikutes Edgar Savisaare peale, kes lösutab diivanil, vaatab Tallina TV-d joob õlut ning sööb maksavorsti võileiba.”
Muud vaene neiu ei vajanudki, ta suunab jälle oma udused silmad potipõhja ja hakkab ennastunustavalt oksendama.
Samal ajal hakkab kontoris suur puistamine pihta. Evelyn Sepp võitleb maas sipeldes KAPO ametnikuga oma stringipaari eest ja Mutli ei ole nõus loovutama tema alumises lauasahtlis olevast eeskujulikku konjakikollektsiooni.
“Kurat mehed ärge jamage,” ütleb Mutli peaaegu nuttes, “Selliseid Belõi Aiste ei ole Eestis kümme aastat nähtud.” Kuid halastust ei ole oodata, kallimad ja odavamad joogid lendavad kasti. Viimase asjana leitakse paar Troinoid, mis visatakse vastu seina puruks.
Kogu seda tralli jälgib ukse peal dramaturgliku rahuga Jaanus Rohumaa isiklikult. Ainsa asjana haarab ta oma laualt Heidy Purga pildi, paneb selle oma pintsakutasku, et ikka südamele lähedal oleks ja jookseb minema.
Mutli arvutis sai plaat tõmmatud, ei vaevata ennast isegi elektrijuhtmeid lahti ühendama, mustas maskis kapokas tirib kogu arvuti laua pealt ära. Elektripistikud purunevad ja sädemeid lendab. Maas vedelev kollektiiv karjub nagu ühest suust: “Kas pommionu Jüri Luik on tagasi.” Ei kuskilt ilmuvad Sovetskoje šampused, hakkab kõlama vali muusika ja pidu jätkub hetkega.
Samal ajal Toobali kodus. Kapokad ei usu oma silmi. Ülimalt tagasihoidlikus korteris, kus mööblite peaaegu ei olegi troonib vaid üks asi. Altar Edgar Savisaarele. Suure näopildi ümber põlevad küünlad, mängib Keskerakonna hümn. Pildi ees on süüa ja juua ning maas vedelevad suurele juhile ohvriks toodud jäneste ja hamstrite laibad.
“Siit küll midagi võtta ei ole,” sõnab kapolane, sülitab maha ja hakkab minema. Ta seisatab hetkeks, silmitseb üleõla Savisaare pilti ja tunneb, kuidas ta kehas viha kasvab.
“Küll me midagi ikka välja mõtleme, kuidas teid raiskasid kinni panna,” sülitab uuesti ja lööb ukse tagantkätt kinni.
Tuesday, January 17, 2012
Facebook- kasutajate tüübid
uudispomm: subway
Kogu see info tekitas minus hetkelise küsimuse, et kas inimesed üldse ei külasta tartut, või ei oska nad tallinnas üles leida xpress delit, kus põhimõtteliselt sama kraami pakutakse.
Tallinna ja tartu inimesed, see selleks, samas on ka tore, kuna lubati ehitada 20-25 subway võileivarestorani, kui kasvõi mõnigi rajataks neist tallinnast, tartust või pärnust kaugemale lööb ta ilmselt uue elu käima. Tore on ka see, et puberteetikutel on varsti uus koht, kus telefonist mussi kuulata ja hängida, sest viru keskuse pingid, hess ja mäkk on liiga meinstriim.
Mind teeb murelikuks kogu selle mulli juures see, et kas on vaja tuntud ja välismaa filmidest nähtud "ägedaid" kohti siia eestisse tuua, või neid kohapeal jäljendada ning isegi paremini teha. Kui avati xpress deli siis küll keegi fessbuukis ei tuututanud selle kohta, et tõesti lahe asi ja muu ninnu nännu. Ise olen seda kohta külastanud ja täitsa ok salat oli.
Subwaysse kahjuks sattunud pole, kuna üritan välismaal alati mingi kohaliku jointi leida kus normaalset fuudi pakutakse, tavaliselt on kõige okeimad türklaste kebabiputkad, see selleks. Subway kohta on sõbrad/tuttavad rääkinud, et pidi kallis olema ning sai pidi räigelt kuiv olema, siis ju hea saiamüraka kõrvale jooki müüa. Soovituseks kõigile subway fännidele, kui olete tartus külastage metrot, teist kohta või kiirsööklat, kus torpeedod ujuvad kastmes ning on vägagi söödavad ilma midagi pealejoomata.
Kui mõni subway avatakse siis kindlasti lähen proovin, kuid kahtlustan, et metrost saab paremat sööki. Elame näeme.
Saturday, January 14, 2012
lugesin postimeest, veebist
Ja üldse kogu artikkel on hea, pullerits pani okeilt ja tolk ja maimik on lege grainderid.
http://www.postimees.ee/701074/andres-maimik-ja-rain-tolk-tekitavad-piinlikkust/
Thursday, January 12, 2012
Bäkkari sündroom
Kirjutan bäkkari sündroomist - minu definitsioon on selline
Bäkkari sündroom on olukord mis juhtub siis, kui inimesel antakse võimalus kuskil üritusel tasuta alkoholi pruukida, kas siis tagaruumis, või üldse on mingi praivat event, eriti hästi töötab bäkkari sündroom ööklubides, kus bäkksteidsis käimine on ikkagi privileeg, mida vaid vähesed elu jooksul kogevad, kui sellele privileegile lisada veel tasuta alkohol, siis on täiesti garanteeritud, et 80% inimestest, kes seda vunderjooki mekkisid on ennast täiesti kabjaks suutnud juua.
Eriti huvitav antud anomaalia juures on see, et inimesed, kes on ka varem bäkkaris käind ja end kabjaks joonud, jätkavad üldiselt tasuta jookide olemasolul sama rada ning suudavad oma vereringesse suurte sõõmudega alkohoolset kraami sisse lahmida, kuni pilt enam selgel ees ei seisa. Ilmselt on tegu väikekodanliku omakasupüüdlikkusega ning hirmuga, et äkki keegi saab rohkem tasuta juua kui mina
Kokkuvõtteks võib öelda, et bäkkari sündroom töötab ka inimeste peal, kes üldiselt suudavad klubis ja pidudel piiri pidada, üks korralik tasuta alksiga bäkkari pidu näitab välja mis inimesega tegelikkuses tegu on, niiet tänane õpetussõna "sõpra tunned siis kui oled temaga ööklubi bäkkaris tasuta alkoholi joonud"
partouze