Saturday, January 21, 2012

piraadid vs tudengid

Voodis lesides jõudsin järelduseni, et minu feissbuukis sai rohkem kajastust s.o.p.a ja a.c.t.a vastane kampaania, kui eesti kõrgharidusreformi puudutavad teemad, samas enamus, kes piraadiseadust ja selle vastu olemist oma näoraamatutes julgelt jagasid on isegi tudengid, keda kõrghardusreform ilmselt mõjutaks.


veider koht on see eesti oma inimestega

Thursday, January 19, 2012

sitad uudised eesti muusikaelus

Elu24´s jäi silma 2 uut eesti lugu koos videotega, esimeseks oli eesti uueks hiphopstaariks tituleeritud kaiyo looga: Kaiyo - Ni**as In Paris (OFFICIAL REMIX VIDEO) 

Nii, kui video avasin tekkis äratundmise rõõm, üldiselt on turunduslikust aspektist hea, kui inimesed midagi ära tunnevad, aga selle video puhul küll oleks midagi paremat lootnud, kui i movie tavalist põhja kasutades videole algus ja lõpp teha, pluss tekstid jooksma panna, see selleks.

Loo nime, "mingisuguse sõnumi" ja esitaja vahel tekkis minujaoks konflikt, ehk mida TÜRA teab eestist pärit ilmselt normaalsest perest poiss räppida neegritest, bitchidest ja houmboidest. Kallis kaiyo tuletan sulle meelde, et oled siiani valge ning neegriteemal räppimine pole nagu päris see või mis? Kui tahad tee räppi, kasvõi inglise keeles, aga tee seda stiilselt ja nagu eestlane ennemuistse, mine küsi mõne teadjama käest nõu, Genka on ilmselt nõus sulle näpunäiteid jagama.

Uskumatul kombel meeldis mulle kaks asja seal videos: neiu poolkiilas soeng(kuigi joonistused olid nõmedad) ja see kollane markeriga sein mis mõnes kaadris läbi vilksas. 


Teine sensatsoonvideo pärineb Jaan Lehepuult: DJ TT feat. Jaan Lehepuu - Ootan

Selle video tootmisel on ilmselt veits rohkem vaeva nähtud, isegi United Motorsist on bemm välja lunitud. Kiidusõnu ei saa seegi shedööver, taustamuusika tahab olla midagi inna moodi, kahjuks nõrk nagu Linnar ´Priimäe sulgurlihas. Videolahendus on, suhteliselt kesine, kuna laulu sõnumiks on, et Jaan ootab mingit maagilist neiut sügisvihmas, kus tal on külm. Minul tekkis küsimus, et miks kaks kutti bemmiga ringi sõidavad, kui üks peaks ootama neiut sügisvihmas? Videost oli näha ka, et tegelikult oli neiu üksikult järveääres lonkimas.

OHOO, nüüd mul koitis, tegelikult on laulu sõnad kirjutatud selle neiu poolt, kes Jaani ootas järveääres, Jaan nagu tavaline eesti mees ikka läks hoopis sõbra uue bemmiga sõitma ja klubisse tiirastele naistele laulma. Väga ootamatu züseemuutus, mida alguses ära ei tabagi. Alles nüüd, kui olen laulu koos videoga 3 korda vaadanud/kuulanud sain poindile pihta. Tubli töö, et sellise peidetud sõnumi oma videosse põimisid Jaan, kolm konti sulle.

Mis tegelikult Tallinn 2011 SA ruumides toimus

Kui KAPO ametnikud Tallinn 2011 SA uksest sisse astusid olid Jaanus Mutli peopesad juba higiseks läinud. Suure hooga kamandas ta olemasoleva kollektiivi taarat koristama. “Kurat oli vaja lakkuda aastavahetusest saati,” karjus Mutli ja astus akontaktsete kolleegide vahelt koridori, tiris lipsu sirgeks ja surus surmtõsiste KAPO meestel käsi.

“Ma enda arvutit ei tahaks anda, ma praegu tirin Adele plaati alla, pidi hea proua olema.”

“Kui kaua veel tõmbab?” päris vastutulelik kaitsepolitseinik vastu.

“Ei kaua lähe, ma lasin hea neti sisse panna, vana lasi Evelyn Sepp pidevalt umbe oma Facebookiga. Tead mina ei saa aru, miks ta peab koguaeg seal istuma, ei saa enam üldse jutule temaga ainult kui feissbuuki tšätti kasutada.”

Ennast vihale rääkinud Mutli kaob oma kabinetti ja lajatab ukse tagantkätt kinni.

Suurest uksepaugust häiritunua kostub põrandalt äginat ja paistes näoga ametnik ajab end püsti, kohendab laisalt keerduläinud sukki ja silmitseb üle laialivalgunud meigikihi KAPO inimesi. Vaikselt taarudes hakkab liikuma, koperdab taara otsa ja uksepiidast kinni haarates suudab ennast uksest välja saada. Avab tualeti ukse ja tseremoonitsemata oksendab valjuhäälselt potti.

Abivalmis kaitsepolitseinik jookseb vaese neiu juukseid hoidma ja lohutab teda: “Lase kõik välja siis hakkab parem. KAPO suvepäevadel oli meil kohe rühmatreeningud, pool kollektiivi oksendas ja teised lohutasid ja aitasid kaasa.”

“Kuidas on võimalik oksendamisele kaasa aidata,” pärib elust ilmselgelt vaevatud daam.

“No näiteks praegu sa ei oksenda, aga mõtle trussikutes Edgar Savisaare peale, kes lösutab diivanil, vaatab Tallina TV-d joob õlut ning sööb maksavorsti võileiba.”

Muud vaene neiu ei vajanudki, ta suunab jälle oma udused silmad potipõhja ja hakkab ennastunustavalt oksendama.

Samal ajal hakkab kontoris suur puistamine pihta. Evelyn Sepp võitleb maas sipeldes KAPO ametnikuga oma stringipaari eest ja Mutli ei ole nõus loovutama tema alumises lauasahtlis olevast eeskujulikku konjakikollektsiooni.

“Kurat mehed ärge jamage,” ütleb Mutli peaaegu nuttes, “Selliseid Belõi Aiste ei ole Eestis kümme aastat nähtud.” Kuid halastust ei ole oodata, kallimad ja odavamad joogid lendavad kasti. Viimase asjana leitakse paar Troinoid, mis visatakse vastu seina puruks.

Kogu seda tralli jälgib ukse peal dramaturgliku rahuga Jaanus Rohumaa isiklikult. Ainsa asjana haarab ta oma laualt Heidy Purga pildi, paneb selle oma pintsakutasku, et ikka südamele lähedal oleks ja jookseb minema.

Mutli arvutis sai plaat tõmmatud, ei vaevata ennast isegi elektrijuhtmeid lahti ühendama, mustas maskis kapokas tirib kogu arvuti laua pealt ära. Elektripistikud purunevad ja sädemeid lendab. Maas vedelev kollektiiv karjub nagu ühest suust: “Kas pommionu Jüri Luik on tagasi.” Ei kuskilt ilmuvad Sovetskoje šampused, hakkab kõlama vali muusika ja pidu jätkub hetkega.


Samal ajal Toobali kodus. Kapokad ei usu oma silmi. Ülimalt tagasihoidlikus korteris, kus mööblite peaaegu ei olegi troonib vaid üks asi. Altar Edgar Savisaarele. Suure näopildi ümber põlevad küünlad, mängib Keskerakonna hümn. Pildi ees on süüa ja juua ning maas vedelevad suurele juhile ohvriks toodud jäneste ja hamstrite laibad.

“Siit küll midagi võtta ei ole,” sõnab kapolane, sülitab maha ja hakkab minema. Ta seisatab hetkeks, silmitseb üleõla Savisaare pilti ja tunneb, kuidas ta kehas viha kasvab.

“Küll me midagi ikka välja mõtleme, kuidas teid raiskasid kinni panna,” sülitab uuesti ja lööb ukse tagantkätt kinni.

Tuesday, January 17, 2012

Facebook- kasutajate tüübid

Pildipede- Kasutaja, kelle elu eesmärgiks on kogu maailmale kõigest oma tegemistest teada anda ja seda läbi piltide postitamise. Kas käisid sajandat korda Saaremaal või kümnendat korda vanaema juures, vahet ei ole. Klõps-upload-like. Elu on lill.

Nolifer pildipede- Kasutaja, kes teeb kõike sama, mis eelmine, aga kõik pildid on tehtud taimeriga elutoa tapeedi tasutal. Elu nelja sein vahel on ikkagi lill.
MänginkõikilolleFacebookimänge: Kasutaja, kes Facebookis on alteregona nii pokkerilaua staar kui teoreetiliselt imetlusväärne farmipidaja ja kui tal on juhuslikult mingi täiesti mõttetu asi puudu (bensiin vms et põldu künda) siis peab ta vajalikuks see oma seinal levitada et kelleltki sama mõtetult see jubin saada ja oma mõtetuid asju edasi teha. Juhei. Elu on lill, eriti kui see on mu enda kasvatatud.
Äreeksinud intellekt: Kasutaja kelle üheks intellektuaalseks väljenduseks on pidevalt postitada mõne suurema globaalse väljaande artikleid, et seeläbi võimalik tarka muljet endast jätta. Elu on eriti haritud lill.
Naljahammas: Kasutaja, kes väljendab Facebookis oma rohkem või vähem arenenud humoorimeelt. Mida arenenum huumorimeel, seda meeldivam on lugeda kasutaja postitusi. Elu on lill, mis vahel tilga püksi naerab.
Emo ja ma ei häbene seda: Kasutaja, kelle jaoks ei ole midagi imetabast kirjutada oma status update: “Kurb....” ja siis mõnuga diskuteerida seda kommentaaridesse ilmuvat hala ja tunda ennast õhtu staarina. Jeeee
Laigi ja sheeriga miljonäriks: Kasutaja, kes sheerib ja laigib kõike, peaasi, et ma jumala eest küll võidaksin selle romantika paketi Pühajärve SPA-s, mis siis, et mul ei ole mitte kunagi naist/meest olnud. Ja muidugi, kõikidele meestele, kes iganädalaselt proovivad naiste kingapoe kinkekaarti võita ka muidugi palju edu ja õnne.
Uudisteankur: Kasutaja, kelle jaoks on täiesti möödapääsmatu kopeerida päevakajalisi uudiseid eeldades, et teiste kasutajate arvuti lähevad sisse lülitades otse Facebooki ja muid, näiteks uudiseid sisaldavaid lehekülgi, ei saagi nende arvutidega külastada, mispärast tuleb PM üks-ühele päeva jooksul ära linkida. Jõudu ja jaksu, Sina oledki tuleviku meediamogul, kõik on lehepoisina alustanud.
FB-DJ: Kasutaja, kes iga viimsegi, tema jaoks, hea loo peab Facebooki seinale panema. Ära kujuta ette, et su muusikamaitse on ülemäära erudeeritud ja eriti hea. Kõige haledam on see, kui sa postitad uue loo juba siis, kui eelmise loo aeg ei ole veel möödunudki. Kuula üht lugu nädal aega ja siis, kui sa tõesti muud moodi ei saa siis palun, pane see kuradi lugu üles ja tunne end hästi.
FB on minu elulugu, mis täieneb pidevalt: Kasutaja, kes peab oma FB eksistentsi eesmärgiks kogu maailmale kõigest teada anda. “Teen pannkooke, kes tahab tulge jaole”, “Loengus, kool on tore”, “Lähen magama, head ööd”.
Online suhteportaal- Kasutaja, kelle jaoks ei ole mingi probleem oma suhtestaatust maailmale teada anda. Lisaks pärast suhte lõppu on täiesti normaalne tegevus selle all olevas kommentaariumis lahata pikalt ja põhjalikult, mis see nii nunnu suhe lörri läks.
Mul on x+n profiilipilti ja see on laheeee- Kasutaja kelle jaoks on täiesti normaalne iga nädal oma profiilipilti vahetada. Naiste puhul domineerivad toruks moondatud ja huuleläikest üleujutatud huultega pildid (lisaks on nende piilupart Donaldit meenutavate huulte taga solaariumi salongist saadud kõrvitsajume) Meeste puhul loomulikult kas ossikükk bemmiräime ees või paljas torso mäludiskol.
Huumoripiltide kroonimata kuningad- Kasutaja, kelle päev on ülemäära palju korda läinud, kui ta saab vähemalt ühe, mis siis et ammu ära leierdatud, huumoripildi postitada. Kasutajata seas on eriti levinud 9gag.com pakutav.
Laigin enda postitust, sest keegi peab ju- Kasutaja, kes on enda postitusest nii leilis, et ei saa muudmoodi oma eluga edasi minna, kui peab tingimata oma vaimuavaldust laikima.
Uskumatult tüütu tegelane- Kasutaja kelle jaoks on tihti vaja oma seinale postitada midagi järgmist: “KUI SA OLED HETKEL RÕÕMUS , PANE LIKE. KUI MITTE KOMMENTEERI , KOPI JA VAATA PALJUD SINU SÕBRAD ON RÕÕMSAD?” Hea inimene, miks Sul on vaja seda teistele inimestele teha. Mind absoluutselt ei huvita, mitu minu sõpra on rõõmsad. Lisaks ei ole eriti huvitavad tekstid, kus tuleb Google-ist otsid nii mitmes pilt ja teha veel seitse asja ja siis saad teada, milline on sinu lemmikloom.
Online Kuuse-Lemps- Kasutaja kelle jaoks on vajalik teha spordiülekandeid otse Facebookis: “2-0” jeeeeee.... “Kaia pani täiega jeee” jne. 

Maailmaparandaja: Kasutaja kes jagab igasugu rõvedusi, mis sisaldavad endas mingeid poolsurnud koeri ja ärapõlenud lapsi. Mina pole veel aru saanud kas tegu on mingi laigi ja sheeri kasutaja värdjaliku vormiga, kes omale koju mingit poolvigast looma tahab võita või lihtsalt igapäevane humaanne akt. Eriti diipid on veel need inimesed, kes saavad hakkama mingisuguse geniaalse kaastundliku lausega nagu näiteks "issand kui rõvedaid inimesi on ikka olemas või appi kui jube". Andke tuld DEBIILIKUD oma võltsi kaastundega, see parandab kindlasti maailma.

uudispomm: subway

Täna kirjutati lehes, et eestisse tuleb võileivaresto subway, see uudis pani nii mõnegi minu feissbuuki sõbra seda oma wallil jagama, kõik uudisekuulutajad said ohtralt kiitvaid kommentaare ja laike, kommentaaride sisuks oli: nii lahe ja tõesti tore, et see koht tuleb, lõpuks saab nüüd võileiba nautida.

Kogu see info tekitas minus hetkelise küsimuse, et kas inimesed üldse ei külasta tartut, või ei oska nad tallinnas üles leida xpress delit, kus põhimõtteliselt sama kraami pakutakse.

Tallinna ja tartu inimesed, see selleks, samas on ka tore, kuna lubati ehitada 20-25 subway võileivarestorani, kui kasvõi mõnigi rajataks neist tallinnast, tartust või pärnust kaugemale lööb ta ilmselt uue elu käima. Tore on ka see, et puberteetikutel on varsti uus koht, kus telefonist mussi kuulata ja hängida, sest viru keskuse pingid, hess ja mäkk on liiga meinstriim.

Mind teeb murelikuks kogu selle mulli juures see, et kas on vaja tuntud ja välismaa filmidest nähtud "ägedaid" kohti siia eestisse tuua, või neid kohapeal jäljendada ning isegi paremini teha. Kui avati xpress deli siis küll keegi fessbuukis ei tuututanud selle kohta, et tõesti lahe asi ja muu ninnu nännu. Ise olen seda kohta külastanud ja täitsa ok salat oli.

Subwaysse kahjuks sattunud pole, kuna üritan välismaal alati mingi kohaliku jointi leida kus normaalset fuudi pakutakse, tavaliselt on kõige okeimad türklaste kebabiputkad, see selleks. Subway kohta on sõbrad/tuttavad rääkinud, et pidi kallis olema ning sai pidi räigelt kuiv olema, siis ju hea saiamüraka kõrvale jooki müüa. Soovituseks kõigile subway fännidele, kui olete tartus külastage metrot, teist kohta või kiirsööklat, kus torpeedod ujuvad kastmes ning on vägagi söödavad ilma midagi pealejoomata.

Kui mõni subway avatakse siis kindlasti lähen proovin, kuid kahtlustan, et metrost saab paremat sööki. Elame näeme.

Saturday, January 14, 2012

lugesin postimeest, veebist

Harri Kingo tabav lause: Et koostada edetabel kunstiteostest on umbes sama, kui lähed Kumusse, tuled sealt välja ja ütled, et vaatasid 3 km kunsti.

Ja üldse kogu artikkel on hea, pullerits pani okeilt ja tolk ja maimik on lege grainderid.

http://www.postimees.ee/701074/andres-maimik-ja-rain-tolk-tekitavad-piinlikkust/

Thursday, January 12, 2012

Bäkkari sündroom

Istun siin tü raamatukogus mõtlen, et peaks õppima, samas ei viitsi, kuna laiskus on sama suur, kui mardo munn! Kõrvallauas istub üks tüdruk, kes on suht inetu nii näost kui riietusest


Kirjutan bäkkari sündroomist - minu definitsioon on selline

Bäkkari sündroom on olukord mis juhtub siis, kui inimesel antakse võimalus kuskil üritusel tasuta alkoholi pruukida, kas siis tagaruumis, või üldse on mingi praivat event, eriti hästi töötab bäkkari sündroom ööklubides, kus bäkksteidsis käimine on ikkagi privileeg, mida vaid vähesed elu jooksul kogevad, kui sellele privileegile lisada veel tasuta alkohol, siis on täiesti garanteeritud, et 80% inimestest, kes seda vunderjooki mekkisid on ennast täiesti kabjaks suutnud juua.

Eriti huvitav antud anomaalia juures on see, et inimesed, kes on ka varem bäkkaris käind ja end kabjaks joonud, jätkavad üldiselt tasuta jookide olemasolul sama rada ning suudavad oma vereringesse suurte sõõmudega alkohoolset kraami sisse lahmida, kuni pilt enam selgel ees ei seisa. Ilmselt on tegu väikekodanliku omakasupüüdlikkusega ning hirmuga, et äkki keegi saab rohkem tasuta juua kui mina

Kokkuvõtteks võib öelda, et bäkkari sündroom töötab ka inimeste peal, kes üldiselt suudavad klubis ja pidudel piiri pidada, üks korralik tasuta alksiga bäkkari pidu näitab välja mis inimesega tegelikkuses tegu on, niiet tänane õpetussõna "sõpra tunned siis kui oled temaga ööklubi bäkkaris tasuta alkoholi joonud"

partouze